Mikumärdi. Osalised: Jaak- Mikumärdi peremees. Maret- peremehe tütar Enn- peremehe poeg Jüri- Mikumärdi pops Elts- tema naine Juhan- tema poeg Mimm- suvitaja Mikumärdil Silvia- tema tütar Aadam Sheeliohw- talumajanduse nõuandja Maie- teenija Mikumärdil Ants- teenija Mikumärdil Emsi- teenija Mikumärdil Kogu tegevus toimub Mikumärdi talus. Seal suvitavad Mimm ja Silvia. Jaaku ja Maretit härib see, et Mimm ja Silvia ei löö kätt külge talutöös. Mimm noolib Jaaku endale, et saada talu endale ja Silvia ootab Ennu, kes on Aafrikas tööl. Sheelihow on talumajanduse nõuandja ja
Sai kunsti- ja kirjandusloomingu eest mitmeid tunnustusi. Edgar Valter oli maalikunstnik, graafik ja karikaturist. Ta tegi plakateid, filmi- ja lavakujundusi. Ta illustreeris ajakirju ja mitusada raamatut, nii ilu-, aime- kui tarbekirjandust, enamasti aga lasteraamatuid. Ta lõi Sipsiku, Krõlli, naksitrallide, Kunksmoori, Aatomiku ja veel mitme eesti lastekirjanduse tegelaskuju.1987. aastal tuli Edgar Valter Võrumaale Urvaste valda Koigu külla. Algul oli ta Pöörismäe talus suvitaja, varsti aga juba pärisperemees. Talle meelids seal ja linn jäi sealt mitme kilomeetrite kaugusele. Kord ütles ta nii: ,,Tasapisi hakkasid teemad muutuma. Linn taganes ära kuhugi kaugele."Edgar juba Tallinnas mõtles, et ta võiks ka joonistamise asemel kirjutada. Ta hakkas üles märkima laste omapäraseid mõttekäike ja ütlemisi ning tahtis neid edaspidi lasteraamatu tegemisel kasutada. Siiski kulus aastakümneid, kuni Võrumaal see soov tugevamaks muutus
hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus. Mikumärdi. Osalised: Jaak- Mikumärdi peremees. Maret- peremehe tütar Enn- peremehe poeg Jüri- Mikumärdi pops Elts- tema naine Juhan- tema poeg Mimm- suvitaja Mikumärdil Silvia- tema tütar Aadam Sheeliohw- talumajanduse nõuandja Maie- teenija Mikumärdil Ants- teenija Mikumärdil Emsi- teenija Mikumärdil Kogu tegevus toimub Mikumärdi talus. Seal suvitavad Mimm ja Silvia. Jaaku ja Maretit härib see, et Mimm ja Silvia ei löö kätt külge talutöös. Mimm noolib Jaaku endale, et saada talu endale ja Silvia ootab Ennu, kes on Aafrikas tööl. Sheelihow on talumajanduse nõuandja ja seetõttu tüütavad Mimm ja Silvia palju teda
Alates 1924.a. asus arstijaoskond nn. arsti majas Pargi 1. Haiglat Elvas ei olnud ja vajadust suuremat vist polnudki. Siin tegutsesid neli arsti, sh jaoskonnaarst. Peale nende tegutsesid veel veterinaarid ja ämmaemandad. Apteek tegutses juba 1905. aastast. Väljaspool alevit oli elva peamiselt tuntud suvituskohana. Suveti tõusis alevi elanike arv kahekordseks tänu suvitajatele. 1930-date aastate lõpul oli suve jooksul Elvas üle 2000 registreeritud suvitaja. Tõenäoliselt oli see arv veelgi suurem, kuna mitmed sajad inimesed ei registreerinudki end üldse. Välismaalasi käis siin aasta jooksul keskmiselt üle saja, neist enamus Lätist ja Saksamaalt. Keskmiselt suvitas inimene Elvas 55 päeva. Tuba suveks maksis keskmiselt 40-100 krooni. Pilet Tartust Elvasse ja tagasi maksis 1 kroon. Korraldati ka suviseid huvironge, mis tekitasid kohalikes elanikes ja rahulikemas suvitajates pahameelt, kuna turistid olevat käratsenud ja prügi loopinud.
Kui asja lihtsustatud kujutada, siis "Muinasmaa" iseloomustab impr ja helgemat, "Purpurne surm" sümbolistlikku ja õudsamat poolt. 1919 "Klounid ja faunid" esindab kogu tollase perioodi kirjanduses kõige paremini följetoni. + "Muinasmaa" ei ole ilmselt kõige tuntum Gailit romaan, kuigi teda on hiljem ka trükitud. Seda ja "Purpurset surma" võiks tähele panna, sest siit saavad mingid tekstitüübid alguse. "Muinasmaa" kujutab endas teatavas mõttes suvitusromaani - rändava suvitaja tüüp, keda hiljem tunneme Nipernaadi romaanist. Selles mõttes on siin selge algus küll. Sellist impressionistliku taustaga suvitsuromaani tuleb 1910-20ndatel aastatel. Rändaja tüüpide juures peab meelde tuletama Knut Hamsunit, kes mõjutas teda impressionistlikul poole pealt. Eksistentsiaalsed rändajad võiksid olla Hamsuni hingesugulased. + "Purpurne surm" ähvardavate värvide kontrast kaanel, mis on kuidagimoodi olemas ka tekstis
annaabi.ee 
