Toiduained
B2- ja E-vitamiini. C-vitamiini teras praktiliselt ei leidu.
Teravilja keemiline koostis oleneb liigist, sordist, kasvutingimustest, küpsusastmest
jm. teguritest. Keskmiselt sisaldavad nad 70% süsivesikuid, peamiselt tärklisena,
10...12% valku, 2...6% rasva (rasvarikkamad on hirss, kaer ja mais), 1,5...2,5%
mineraalaineid. Normaalselt kuivatatud teravili sisaldab 14% vett.
38
8.2. Teravilja liigid
Nisu liigitatakse külviaja järgi tali- ja suvinisuks ning botaaniliste tunnuste alusel
kõvaks (durum) ja pehmeks nisuks. Pehme nisu on punaka värvusega, ovaalse kujuga
ja jahuse tuumaga. Kõva nisu on piklikum, merevaigu-kollase värvusega, klaasja
tuumaga ja valgurikkam. Kasvatatakse veel teisi nisu liike, nagu kääbusnisu,
ümarteranisu, pärsia nisu, sõkalteriseline nisu polbnisu, mahha, spelta nisu jt.
Maisi terad on hambakujulised, kollaka või kreemika värvusega. Tera on rasvarikas,
kuid sisaldab vähem valku