A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Mileedi oli kõnelnud
mustas mantlis mehega, järelikult tundsid nad teineteist. D'Artagnani arvates oli ka
seekord, nagu esimeselgi korral, proua Bonacieux' röövijaks mustas mantlis mees.
D'Artagnan valetas enesele ainult pooliti -- see on väga väike vale --, kuid ta ütles, et
asudes otsima mileedit, otsib ta ühtlasi Cons-tance'i.
Niiviisi mõtteid mõlgutades ja aeg-ajalt hobust kannus-tades oli d'Artagnan kogu tee
maha sõitnud ja jõudis Saint-Germaini. Ta ratsutas mööda suvimajakesest, kus kümme
aastat hiljem sündis Louis XIV. Ta ratsutas läbi inimtühja tänava, vaadates paremale ja
vasakule, kas pole ehk näha mõnd jälge kaunist inglannast, kui ühe ilusa maja juurde,
mille esimene korrus oli tolle aja kombe kohaselt ilma tänavapoolsete akendeta, ilmus
tuttav kuju. See kuju jalutas lilledega kaunistatud terrassil. Planchet tundis ta esimesena
ära.
«Kuulge, härra,» ütles ta d'Artagnani poole pöördudes, «kas te ei tunne seda nägu,