Küünlapäev
minna.
Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema.
Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse
lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama.
Asteekidel( Mehiko pinnal elav rahvas) algab sel päeval pidustustega uus
aasta. Inglased tähistavad jõulude lõppu nagu ka sakslased ja paljud teised
rahvad.
Küünlapäevast algas teenistuslepingute sõlmimine. Palgati aastasulaseid ja
teenijatüdrukuid, suvilisi ja karjaseid. Ka mõisamoonameeste ja rentnike
kohakaubad tehti küünlapäeval või siit alates. Lepingud sõlmiti sageli kõrtsis,
kuhu selleks kokku mindi.
Töökalendris algas küünlapäeval kangakudumine, mis kestis jüripäevani.
Vanematest tavadest põletati mõnel pool künnihärgade sarvi, et härjad
oleksid kündmisel tugevad.
Tuntud on vanasõna: "Saab küünlapäeval härg räästa alt juua, ei saa
kukk maarjapäeval nokkagi kasta."
*Küünlad
annaabi.ee 
