Taluelu - 19-20 sajand
sulast jõulupühadeks külla, tähendas see seda, et tahetakse teiseks suveks samuti tööle.
Suviline pidi tegema kõige raskemat tööd. Kevadel mindi põllule, kus pidi hobuse
järel käima. Õhtul pärast põllul käimist pidid nad perenaisel aitma lehma lüpsta ja loomi
sööta. Suviline ärkas hommikul esimesena ja õhtul viimasena peremehega koos niitis.
Viimasteks töödeks oli kartulivõtt ja kõrre kündmine. Sügistöödega taheti valmis saada
mihklipäevaks, siis maksti ka suvilisele. Peremehed maksid väga erinevalt, osad panid koti
kuhjaga täis, teised aga voolisid külmitu tasaseks.
Mõnes talus töötasid terve suve päevalised. Selle arvel palgati sulaseid ja teenijaid
vähem. Päevalistele maksti palka vaid nende päevade eest, mil ta töötas. Päevalistena töötasid
need, kel ei olnud võimalik sulaseks minna. Päevapalk oli rukkivili. Päevi tuli peremehele
teha ka hobuse kasutamise eest.