EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
esile kokkupuude mistahes tohutu (loodus)jõuga, eeskätt väljaspool oma
koduümbruse turvalisi piire, mis lisaks ähvardavusele mõjub inimesele
ka seletamatult ligitõmbavalt (Tuan 1993: 114). Üleva looduskogemuse
jumaliku algupära rõhutamine ainult suurendab selle mõju. Seda võime
tõdeda ka ülaltoodud katkendi puhul.
Kalendrilugude kodumaa-sarja lõpetab kaheosaline "Lustisõit pühiks"
(Maa-rahwa… 1860; 1861), kus üks Tartu kooliõpetaja kirjeldab oma
suvevaheaegset sõitu Tartust Võru kaudu Pihkvasse. Algse plaani sealt
edasi raudteega Peterburi sõita katkestab jutustaja kahetsusväärne pal-
jaksvarastamine Pihkvas – ilmselt on see episood loosse lisatud didakti-
listel kaalutlustel, osutamaks, et lisaks ilusatele ja huvitavatele vaatamis-
väärsustele varitsevad rändajat teel ka mitmesugused ohud. Selle loo
tähelepanuväärsemate looduskirjelduste hulka kuulub Tilleoru tutvus-
tus
annaabi.ee 
