Tarvastu rahvarõivas
Seeliku alumist äärt
kaunistas 45 sentimeetri laiune tumesinine pook, mis kooti samas tehnikas nagu
naiste vöödki, kuid mille äärekiri polnud sümmeetriline. Pooga süda tehti alati
punane: varem kitsam, uuemal ajal laiem ja selgema kirjaga. Pühapäeva- ja
piduseelikud olid linavalged ning tihti päikese käes veel eriti valgeks pleegitatud.
Tööseelikud tehti tumedamad. Nende värvimiseks kasutati kas soomaaki, puukoort
või mõnda muud värvainet. Suveseelikuid kooti harilikult samas kangas kui meeste
suviseid linaseid tööriideid.
Tarvastu põll sarnanes Viljandi põllega. Triibulise seelikuga kanti valget linast põlle.
Ees kantav linane põll tehti piklikust riidetükist ja ülaosa oli vanematel põlledel sageli
nii palistatud, et põllepael võis kurrupaela moodi sees käia. Sagedamini riie
vöökohalt kurrutati ja värveldati. Nii sai põll ülevalt kitsam kui alt. Pidulik põll oli
kaunistatud pilu, võrkpitsi, tikandi ja narmastega
annaabi.ee 
