Tähtpävade aastaring
aprill) märgib taimekasvu algust .
· Taimekasvukalendris poolitavad aastat künnipäev (14. aprill) ja
kolletumispäev (14. oktoober) . Künnipäev on nimetatud päevaks, kus tuleb
alustada kündi. Kolletusepäeva kohta põhiline ära õeldud päeva nimetuses.
· Kõige külmema aja kohta on kasutusel taliharjapäev (14. jaanuar). Põhja-
Eestis õeldakse aga tõnisepäev (17. jaanuar) , Lõuna-eestis küünlapäev (2.
veebruar).
· Kliimakalendri taliharja suvepoolne vastasdaatum on 13. juuli, mis kannab
kaksiknimetust: maretapäev ja karusepäev.
· Aastat neljaks jaotavate vastasdaatumite paare (14. jaanuar- 13. juuli ning 14.
aprill- 14. oktoober) tuleks käsitada kui taimekasvu. Ja kliimakalendri
sümbioosi.
ELATUSALAD KALENDRIPÄRIMUSES.
· Suvepoolaasta tähtpäevadest on jüripäev kõige ,,töisem".
· Kõige peomeelsemad on suvistepühad, nende puhul on töömured ja argielu
peaaegu tähtsusetud.