Alcatraz
kinnipeetavad kuulama linna poolt puhuva tuulega saarele kanduvat dzässmuusikat ja
vabade inimeste juubeldamist uusaastapeol San Francisco jahtklubis.
Alcatraz ise muutus vaatamisväärsuseks juba kolmekümnendatel, kui saarel toimuvat
sai kaldalt jälgida mündiga töötavatest pikksilmadest.
Vangide kohtumised sugulastega said teoks vaid läbi paksude kuulikindla klaasiga
aknakeste.
Praegu aga istub saare suveniiripoes laua taga Darwin E.
Coon, üks viimastest veel elusolevatest Alcatrazi vangidest,
ning annab soovijaile autogrammi oma
mälestusteraamatusse.
Triviaalsena näivad teadmised osutuvad müütideks, legendideks ning hajuvad üksteise
järel. Saare ümber ei ela inimsööjahaid, kes saarelt ujudes põgenemisel pääsemise
võimatuks muutsid