rannakarbid, liiv, tükid tähtsatest ehitistest jms. Kolmandaks kategooriaks on sümboolne kiirkiri ehk suveniirid nagu väike versioon Eiffeli tornist või Loch Nessi kujuline mänguasi. Tihtilugu on sellised suveniirid ka funktsionaalsed, näiteks Empire State Building'u mudel, kuhu sisse on paigutatud termomeeter või Hollandi tuuleveski, mida Tallinn 2018 saab kasutada soolatopsina. Kui suveniiridel on kiri, kust see pärit on siis kuuluvad need neljandasse gruppi ehk markeritesse. Viimane kategooria ehk kohalikud tooted on laiem alustades kohalikke toitude, jookide ja nende valmistamise abivahenditega lõpetades kohalike riitusesemetega nagu prantsuse barett. Selle kategooria alla kuuluvad ka kohalik käsitöö, mis on nii funktsionaalne kui ka omab väärtust, sest on põliselanike valmistatud. (Ibid., 141-143) 1.3 Suveniiride väärtus
detsembril 1837 kiideti vapp linnavolikogu koosolekul heaks, sest muudetud oli vaid vapikilbi kuju. Vapi värvid võeti ka lipule: kollane roheline kollane. (T.Oja ja E.Medijainen, Eesti vapid ja lipud, Tallinn 1993) Logo ja tunnuslause Logo autoriks on kunstnik Katre Lember. Logo kujutab Võru linna ümbritsevat looduskeskkonda, milleks on mägine maa, sügavad järved ja parasjagu päikest. Logo kasutatakse Võru linna kui turismiobjekti tutvustavatel trükistel, üritustel, suveniiridel, linna esitlustel, messidel, transparentidel, plakatitel, meedias jmt kohtades. Logo kasutamine on üldjuhul tasuta, kuid logo kasutamisel ärilistel eesmärkidel määratakse tasu suurus linnavalitsuse ja logo kasutaja vahelises lepingus. Logo kasutamise kord on kinnitatud Võru Linnavalitsuse 17.06.2003 korraldusega nr 511. Slogani autor on Raivo Kelp. Võru linna slogani Üts ummamuudu liin kasutamise võimalus eesti keeles on Üks isemoodi linn.
Kaasaegne või klassikaline? Kui mõtleme kultuuriloo peale, tundub tarvitusliku ja juhuslikuna kaasaegne kunst ja kujundistik millega puutume iga päev kokku televisiooni interneti, kino ja ajakirjanduse vahendusel, tänaval ja kiiresti vahetuvatel näitustel galeriides. Me ei saa selle väärtuses kindlad olla ning see on kiiresti mööduv. Seevastu muuseumidesse, museaalsetesse kirikutesse ja lossidesse, modernse kunsti kogudesse koondatud ning nii kunstiajaloo raamatutes kui suveniiridel reprodutseeritud vanad kunstiteosed tunduvad meile tänapäeval põlised, ajatud, tingimusteta väärtuslikud ning vaatajatel palutakse neisse selgelt austavalt suhtuda. Selline olukord on aga üsna erandlik kunstiteose jaoks, mida ümbritseb elav keskkond, kuhu ta on loodud kindlale vaatajaskonnale mingit sõnumit edastama ning kus ta allub ideoloogilistele ja moraalsetele ümberhindamistele, kunstniku ja tellija soovidele või tujumuutustele, õnnetustele ja tahtlikule vandalismile
annaabi.ee 
