KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
Neid
oli kaks: eraldi meestele ja naistele. Supelsildadelt ujuma minemine oli tasuline ja seda
said endale lubada vaid kõrgema klassi ravituristid. Enamasti peatuti Pärnus korraga
mitu kuud, alla ühe kuu kestvat ravipaketti ei tuntud. Seltsielu sel ajal mere ääres veel ei
toimunud. Hiljem eraldati liivavallidega naiste, meeste, perekonna, koeraomanike jne
rannad, mis püsisid veel 1920. aastatel, nn naiste rand on säilinud tänaseni. (Vunk 2004:
9) Ainus suveklubi asus Vanas Pargis. Põhimõtteliselt käidi ujumas ära, võeti voori-
mees, kellel lasti end sõidutada rannakarjamaalt mööda suhteliselt viletsat teed
(lagendik ümberringi) linnakorterisse, vahetati riided ja mindi Vanasse Parki prome-
neerima, keeglit veeretama või kontserti kuulama. Rannas ei toimunud sel ajal mitte
midagi. (Aller 1977: 1315)
Esimese Eesti Vabariigi ajal, 1919. aastal ei olnud tegelikkuses veel selge, milline
suund võetakse