Jalatsite moe ajalugu
krokodilli nahka. 1873 aastast pärineb Inglismaalt esimene seemisnaha viide ´peau de
suède´
Kodus kanti mugavaid lahtise kannaga kingi (mules) mida valmistati meeste tarvis
värvilisest Moroko nahast ja naistele riidest või pehmemast nahast.
Kummitööstuse areng pakkus india-kummi näol võimalusi niiskuse ja mustuse vastu.
Charles Dickens kutsus selliseid jalatseid ,,väikesteks tuletõrjeämbriteks"
Puuvillariie leiab kasutust naiste suvekingade valmistamisel. Kuna eksperimenteeriti
ohtrasiti ja masinal tootmine tõi hinna alla, siis jõuti arusaamisele, et on lihtsam toota
jalanõusid mingi kindla valdkonna tarvis: pallispordi jalatsid, kummitallaga
võimlemissussid, päeva ja õhtu jalatsid.
Moes on kandiline nina mis 19 saj lõpuks läheb jällegi ülevõimendatult teravaks. Naiste
jalatsile tekib konts. 20-30ndatel 1cm ja 60ndatel juba tugev 3cm. 1867 Pariisis juba
ennekuulmatu 6,5cm