lage heinamaa, heinaküünid, kuhjad, 11111111: Ilus ta ei ole: harva puudega. kõrval karjamaa kehvalt üle kaetud 222222: Mine, mine, lumekene, harva metsaga. Kao kiiresti, Tule, tule, suvekene, 222222: Aga üle oru, sääl kus põllupind Tule rutusti! Sügissuve päikesest, hiilgab mäerind. Kui ilul hiilgab mäeküür ja haljas mets kui müür. 11111111: Aga kõik see ilus, Kuldpäike ta pääl helendab, ja mets, ta helgib, valendab. pühaline ka valge siidiriide 11111111: Ilus ta ei ole: härmatisega. mäeküljeke,
LÕOKE q Lõoke Ott Kangilaski ,,Liiri-lõõri lõoke, kus su kulla pesake?" ,,Pesa mul pikas põllupeenras, väriheina varte varjul, kesaheina keske`ella!" ,,Miks sina, lõoke, linnukene, talvel meil ei taha olla, lumehangel lõõritada?" ,,Talv on tuisand terakesed, seemned ajand hange alla, putukad peitu on pugenud nälg tuleb nokka näpistama! Kui tuleb kullane kevade, kui tuleb sume suvekene, siis ma tulen, laulan jälle, siis ma laulan lastelegi, pajatan peremehele: ,,Peremees, peremees, hiir orasel, hiir orasel! Kus orasel, kus orasel? Siin orasel, siin orasel! Ja suur, ja suur!" " q Lõokene Johannes Käis Siidikera, niidikera, sirts, sirts, sirr... Siidikera, niidikera, siidikera, niidikera, sirts, sirts, sirr... Lõokesest lastekirjanduse kogumikes: 1. Lõoke, J. Oro, lk. 83. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 2. Lõoke, Heljo Mänd, lk. 92. Rohupäike
annaabi.ee 
