Romantism
hoopis konkreetsem. Ta värsid võluvad tundejõu ja sundimatusega, aga ka musikaalsuse
ning rütmiuudsusega. Neis on rohkesti eredaid metafoore, epiteete, siseriime ja
alliteratsioone. Nii armastus- kui ka loodusluulet iseloomustavad siirus ja eriline hingestatus.
Oma ,,Oodis Läänetuulele." Vaimustab poeet looduse ürgjõust, mis tekitab ühelt poolt hirmu
ja samas uskumatut ilu. Võimas loodus pühib suveilu küll ära, aga vaid selleks, et uuel
kevadel võiks kõik taas tärgata. ,,Oodis läänetuulele" imetleb Shelley läänetuules kehastuva
looduse ürgjõu heitlikkust, mis on võimeline külvama hirmu ja õudu ning samas looma
ootamatut ilu. Ta kujutab end läänetuulest lendu tõstetud surnud lehena ja pilvena, siis
läänetuule kandlena, mis ürgloodus loitsiv- lõppvärsi hüüatuses "kuule!" .Luuletuse lüüriline
annaabi.ee 
