Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö )
%C3%A4ev)
TÕNISEPÄEV – 17. jaanuar.
Tõnisepäeva tunneb eesti rahvakalender suhteliselt hästi. (Lauri Vahtre Maarahva tähtraamat)
Tõnisepäev kannab rahva hulgas ka taliharjapäeva nime ning Wiedemanni andmeil
nimetatakse seda päeva veel jõuluesmaspäevaks. Sageli manitses see päev kokkuhoiule, sest
nii inimeste kui ka loomatoidu puudus oli kevadtalvel sagedane. Tõnisepäeva ilma järgi tehti
ennustusi saabuva suve ilmade ja viljasaagi kohta. Tõnisepäeva päike ennustab häid
suveilmasid, rikkalikku viljasaaki ja inimestele head tervist. Ka lühiaegne päikesepaiste
(traditsiooniline ütlemine „Kui niigi palju päikest paistab, et mees hobuse selga jõuab. (1995
puusea aasta)
PAAVLIPÄEV – 25. jaanuar.
Paavlipäev oli eestlaste rahvakalendris tuntud saartel ning mõnes paigas Lääne- ja Harjumaal,
kus seda päeva peeti taliharjapäevaks, päevaks,mis jagab talve pooleks. Traditsiooniliseks
paavlipäeva toiduks olid keedetud seapea, seakõrvad ja hapukapsad
annaabi.ee 
