Kirjanduse eksami materjal
23. Andrese arupidamised iseenda ja jumalaga (XXXII, XXXIX ptk.)
Viimaks ei olnud Andresel enam peaegu midagi, mis oleks temale rõõmu valmistanud.
Aastate jooksul olid tal tekkinud põldudele pikad kiviaiad ja suured kivivared. Andres
tundis, et tema ülekeev jõud ja tööihk lööb kahanema, kuna aga kivikari põllul alles
nõnda tihedalt seisab. Kraavide kaevamine oli juba peaaegu seisku jäänud. Aga sood
solisesid alles sügisel ja kevadel ning keset suvegi raskema vihmaga. Andrese jõud
kahaneb, aga mätastel ja võserikul näib ta aina hoogu võtvat. Vargamäel näis nüüd kõike
vilja, heina, loomi, riistu, raha rikkalikumalt olevat kui varemalt, aga kel oli sest
kasu? Oli sellest kellelgi kergem? Võis siin keegi hinge tagasi tõmmata? Võis seda teha
Andres isegi oma valutavate ja kangestunud liikmetega? Elas ta tänapäev lahedamalt kui
viisteist, kakskümmend aastat tagasi? Seda ei uskunud Andres ise ega uskunud teisedki.
annaabi.ee 
