"suveasutustesse" - 1 õppematerjal

Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940

arv lapsi (2-8) kellegi maapidaja juurde suveks kosuma. Lapsed on seal nagu perekonna omadki lapsed. Halbadeks külgedeks on see, et tihti puudub järelvalve ja nende toitmine on kehvapoolne. 2) saadetakse suurem rühm lapsi (60-100) kuhugi suvituskohta, kus sündsad ruumid üüritakse. See viis lubab rohkem rõhutada laste tervislikku ja kasvatuslikku külge. Koht olgu puhas ja kuskil vee, metsa, mäe ligidal. Vanemad lapsed kui 16- aastased ei kuulu enam koolilaste hulka. Neid ei võeta suveasutustesse. Ka vaimliselt nõrgad ja psühhopaatiliste kalduvustega lapsed ei kuulu suveasutustesse. Suveasutust juhatab õpetaja, kellel on mitu abilist. Laste toitmine peab olema korralik. Neile peab 4 korda päevas süüa andma. Suvel 1925. a. töötas Eestis 9 suveasundust. Vabaõhu- ehk metsakoolid Linnades on palju nõrku lapsi, kes mitte ei suuda mitu tundi päevas koolis istuda ja tervete lastega ühes töötada. Nendele lastele on paremaid elutingimusi ja lühemat õppeaega tarvis.