Puuviljad ja pähklid
poolest on viljad sorditi erinevad. Vilja seesmine mahlakas osa koosneb 6-12 piklikust
kotikesest ehk sektorist, milles harilikult paiknevad ka seemned. Värskelt tarbimiseks on
eelistatumad väheseemnelised või seemneteta sordid. Olenevalt sordist võib viljaliha
olla helekollane kuni veripunane.
Apelsinisorte on väga palju. Euroopa turgudel omavad tähtsust põhiliselt 30 sorti, mis
jagatakse kahte suurde gruppi:
a) talveapelsinid, mille sissevedu toimub novembrist mai lõpuni ja
b) suveapelsinid, mida veetakse sisse ülejäänud ajal aastast (maist novembrini).
Talveapelsinide hulgas on levinumad Hispaaniast, Marokost ja Alzeeriast imporditavad
nn nabaapelsinid. Need on heleda oranzivärvilise paksema koorega apelsinid, milles
õiepõhjal vilja alumises osas segmentide vahel on moodustunud 1-2cm läbimõõduga nn
kõrval-, ekstra- või tütarvili naba. Nabaapelsinide aretamisel on silmas peetud
eesmärki aretada sorte, mille viljadel seemned oleksid koondunud nabasse ja põhivili