Eristatakse pea- ja seljaajust koosnevat kesk- e. tsentraalnärvisüsteemi ja sellest väljaspool asetsevat, närvidest ja viimaste teedel leiduvatest ganglionidest koosnevat piirde- e. perifeerset närvisüsteemi. Funktsionaalsel alusel jaotatakse organismi teadvust ja teadlikkust kujundavaks ning tahtelisi (liigutuslikke) reaktsioone vahendavaks somaatiliseks, animaalseks e. tserebrospinaalseks närvisüsteemiks ja peamiselt siseorganite (silelihaskoeliste moodustiste, südame ja näärmete) suvatut talitlust reguleerivaks vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Nii animaalne kui ka vegetatiivne närvisüsteem koosneb tsentraalsetest ja perifeersetest osadest, olgugi et vegetatiivse süsteemi iseloomustamisel kirjeldatakse eeskätt tema perifeerseid osi (sümpaatikusetüve, närve, närvipõimikuid ja ganglione). Kesknärvisüsteemis eristatakse värvuse ja ehituse alusel närvirakke sisaldavat hallainet ja närvikiududest koosnevat valgeainet.
tsentraalnärvisüsteemi ja sellest väljaspool asetsevat, närvidest ja viimaste teedel leiduvatest ganglionidest koosnevat piirde- e. perifeerset närvisüsteemi. Funktsionaalsel alusel jaotatakse organismi teadvust ja teadlikkust kujundavaks ning tahtelisi (liigutuslikke) reaktsioone vahendavaks somaatiliseks, animaalseks e. tserebrospinaalseks närvisüsteemiks ja peamiselt siseorganite (silelihaskoeliste moodustiste, südame ja näärmete) suvatut talitlust reguleerivaks vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Nii animaalne kui ka vegetatiivne närvisüsteem koosneb tsentraalsetest ja perifeersetest osadest, olgugi et vegetatiivse süsteemi iseloomustamisel kirjeldatakse eeskätt tema perifeerseid osi (sümpaatikusetüve, närve, närvipõimikuid ja ganglione). Kesknärvisüsteemis eristatakse värvuse ja ehituse alusel närvirakke sisaldavat hallainet ja närvikiududest koosnevat valgeainet.
annaabi.ee 
