Onomastika, nimekorraldus
tähenduseta suvanimedel, on ettevõtte nimeks valdavalt kas isikunimi (nt
Margo kohvik, Mati kohvik, Mihkli hotell, Peedu hotell, Carlos kohvik,
kohvik Willu, baar Agnes, Anna, kohvik Anne-Mari), kohanimi (nt Verevi baar,
Verevi motell, Võhandu trahter), eestikeelne või võõrkeelne sõna või
sõnaühend (nt Hotell Säde, Issi Baar, Isu Tuba, Iva restoran, Kaja motell,
Kapteni Kõrts, Kapteni Villa, Karu baar, Kass restoran, Kastan baar.
Tähenduseta suvanimede osakaal oli ettevõttenimede hulgas väike.
Ettevõttenimede andmisel mängivad rolli kaks vastandlikku tendentsi: ühelt
poolt rahvusvahelistumine, soov nimetada oma ettevõtet rahvusvahelise
kõlaga nimega, teiselt poolt eestipärastumine ehk soov nimetada ettevõtet
eestikeelse või eestipärase nimega. Vaatamata täielikule vabadusele on
ettevõtete nimed võrreldes äriühingute nimedega (registreeritud ärinimedega)
eestikeelsemad.