sotsiaaldemokraatlike ideede levik 1890. aastail tõi uusi jooni Leedu poliitikasse. Sotsialism levis tööliste seas, kes moodustasid 1893. aastal Poola Sotsialistliku Partei (PPS) - Josef Pilsudski. 1896. aastal loodi Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (LSDP) - Rõhutas iseseisvust. Hiljem toimus lõhenemine kaheks - Leedu iseseisvuse toetajateks ja internatsionalistideks, kes ühinesid venelastega. LSDP mõjukam liider oli Vincas Mickevicius-Kapsukas (1880-1935) - Pärit jõukast Suvalkija taluperest. Radikaliseerus bolsevismini. Marksistlike juurtega sotsiaaldemokraatia oli Leetu jõudnud juba 1880ndate aastate algul. 1897. aastal asutati Sotsiaaldemokraatlik Juudi Tööliste Ühing - Üks paremini organiseeritud sotsiaaldemokraatlikke rühmitusi Vene impeeriumis. 1902. aastal asutati Leedu Demokraatlik Partei (liberaalne) - Sihiks oli demokraatlik autonoomne Leedu, kõigil rahvastel võrdsed õigused, talurahva majandusliku olukorra parandamine
Reformid tühistati, taastati vana süsteem. - 1793.leppisid Venemaa ja Preisimaa kokku R. Teisei jagamise, mille järgi omandas Venemaa olulise osa tänapäeva Valgevenest ja Ukrainast, Leedu kaotas Minski Vilniuse, ja osa Novogrudokist ja Brestist. - Mäss: 1794. Aprill- juhtis JAKUB JASINSKI. Venemaa võit - 24.okt 1795 lepiti kokku täielik jagamine. Kõik senised Leedu suurvürstiriigi alad läksid Venemaale, välja arvatud selle edelaosa SUVALKIJA,mille liidendas Preisimaa. Poola-Leedu pühiti maakaardilt minema. Ei tuntud mujal Euroopa väga kaasa. - 1795.a jagamine tähitas ühtlasi Kuramaa hersogiriigi lõppu - Kahaal (litvakkid-juudid), ühendas Leedu Juudi Nõukogu. - Vilnius oli R.lõpuaastatel Ida-Euroopa juutide tunnustatud usu-ja kultuurikeskus, kutsuti lausa Põhja-Jeruusalemmaks IV: Pikk üheksateistkümnes sajand tsaarivõimu all (1795-1917)