EESTI KIRJAKEELE KUJUNEMISLUGU
grammatikaterminid.
1872 – Eesti Kirjameeste Seltsi esimene ametlik koosolek, kus avaldatakse poolehoidu
uuele kirjaviisile. Kirjakeele korraldamisega hakkavad tegelema eestlastest kirjanikud.
1844 ilmub esimene uues kirjaviisis raamat, Gustav Heinrich Schüdlöffeli „Toomas
Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal”.
Tekstinäide G. H. Schüdlöffeli raamatust „Toomas Westen”: Kül tuleb öölda, pörgo wägi
on sel ajal weel kord köik oma rammo kokokorjanud, ennego ta suutumaks pidi
äralöppema, sest tema ots oli ligi jöudnud. ’Küll tuleb öelda: põrguvägi on sel ajal veel
kord kogu oma rammu kokku korjanud, enne kui ta sootuks ära lõppes, sest tema ots oli
ligi jõudnud.’
Kirjakeele ajaloo uurimine.
Põhiline uurimiskeskus on alates 19. sajandi algusest olnud Tartu Ülikool. Vana kirjakeelt
on uurinud professorid Jaan Jõgever, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Arnold Kask, Paul
Ariste, Paul Alvre, Huno Rätsep