Eesti uusaeg (1710-1900)
06.07.1870 toimub Helmes eesti rahvuslike tegelaste väljasõit. Seal peab Hurt kõne
,,Meie koolitatud ja haritud meestest", milles formuleerib rahvusliku liikumise
ülesanded. Ütleb, et eestlastel pole võimalik suureks saada arvult, vaid vaimult
(,,vaimuasjades ja haritud elu poolest"). Leidis, et see teine tee on väärtuslikum,
taaskord jõuab eestlaste ja kreeklaste võrdlemisele. Räägib, et kreeklased on väike
rahvas, aga nendel on väga suur ja rikas minevik, vaimu poolest suutsidvastu astuda
väga suurele rahvale pärslastele. Kuidas vaimult siis suureks saada? Tuleb eesti
kultuuri edendada, luua haridusrahvas. Seab eeskujuks baltisakslased. ,,Peame olema
sellised nagu kõrgharitud baltisakslased". Samas on nii saksastumise ja venestumise
vastu, kuid siiski hindab kõrgelt saksa kultuuri. Erinevalt Jakobsonist väidab, et ka
luteri usk on see, mis on eestlastele parim. See olevat meid sidunud muu Euroopa
kultuuriga