"Vesi" Toomas Raudam
hirmust varisedes jargmist paeva ootasid. Passi-poiss tunneb neid; ta
naeb neid ja kuuleb. Need koik on lahinguratsud, sugavate haavadega
kaelal, kubemel ja sapsudel. Ometi on nende omanikud, mitte vahem
kumatud ratsanikud puudnud hobuste eest hoolt kanda: ule turja visa-
rud paksud tekid peavad neid kaitsma kulmetamise eest, krobisev kuiv
hein summutab nalga. Aeg-ajalt sirutab moni 100m pea valja ja rebib
laudade vahele torgatud heinatuustist suutaie. Ratsanike ja hobuste vahel
valitseb moistmine: molemad kardavad elu, valgust. Neid kannustab
hirm, pidev pelg, mis ei lakka isegi oosel, ka siis vIJi seal (ainult kus?)
tomblevad nende lihased, vahutavad mokad ja huuled ning suust kos-
tavad summutatud karjed, mida keegi ei kuule. Sealt,nende keskelt, nende
seast,kentauride karjamaarohu- ja rahumaalt votab Passi-poissjarje- .
kordse raamatu, mida ta juba mitu korda on lugenud, kust ta heal meelel