Nimetu
tund-kõik pidid jutustama 20-ne leheküljelise teksti maha.
See tuli välja ainult mõnel üksikul õpilasel ja niigi ainult kolmele, sest õps hindas
jutustamist rangelt ning muidugi oli see raske Ethanile, sest ta oli eestlane mitte inglane
ja ei osanud eriti hästi inglise keelt.
Sel ööl oli Ethanil kohutav unenägu.
Ta jooksis kott pimedas metsas ja tema taga oli kaks hunti. Hundid olid kohutava
suusrusega. Nende kihvad olid 10 sentimeetrit pikkad. Silmad olid neil erk punased.
Poiss jooksis nii kiiresti kui sai, kuid ta polnud ikkagi nendest huntidest kiirem.
Järsult tuli noormehe tee ette sein , tal polnud enam kuhugi liikuda...
Ethan ärkas mingi karje peale, see kari kostus metsast. Alguses oli karje allikaks
ainult üks inimene, mõne minuti pärast sellele lisandus ka teine.
Karjed olid kohutavad, tunne oli, nagu lõigataks nende häälte omanikke tükkideks