Kasvatusteadused
Kasvatusega kaasneb vastutus, tegutseja peab teadama mida teeb.
KASVATUS JA TEADMISED
Teadmiste allikaks võib olla kogemus või arutelu.
Teadmised võivad jaotuda oskused ja oskamine.
Teadmised seovad meie mõtlemist tegelikkusega.
Teadmistel on suur osa mõistmise seisukohalt.
Teadmiste teine liik on taipamisel põhinevad teadmised, mõistuse ärakasutamine, õpitust
arusaam.
KASVATUSTEADUSE OLEMUS
Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada, mis suusnas kasvatada.
Kasvatuse sisu ja vorm kujutab endast ajalooliselt muutuvaid nähtusi.
Teadust vaadeldakse kui teadmisi, loovat tegevust, protsessi
Kasvatusteadus tegeleb mitmete probleemide ja nähtustega.
Kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitegevuse teoreetilisi aluseid.
Kasvatusteadusliku töö eesmärk on koolitada tööjõudu.
Traditsioon määratleb tavade või uskumuste kogumit.
Kasvatusteadus on filosoofiline (tänapäeval võib olla ja psühholoogiline , sotsioloogiline)