Andrus veerpalu
Ent treeneri silm nägi varakult, et Veerpalu ei libise basseinis sugugi kergelt nagu
kala. Mis siis, et ujumisliigutused olid tal sama kaunid ja nõtked nagu nüüd
klassikalises suusastiilis.
Ennemini kui ujuja või suusataja võiks Veerpalust saada kesk- või pikamaajooksja,
oletas tookord Leppik. Spordilaagris lõi ta krossirajal teisi pika puuga. «Ta oli nagu
sündinud jooksja,» meenutab Leppik.
Kuid nii nagu Pärnus puudus bassein, kus suuri ujujaid ette valmistada, polnud seal
ka suusatippu murdmiseks vajalikke tingimusi. See süstiski Leppikusse pessimismi,
et ega Veerpalust maailmavallutajat tule.
Nüüd, ligi kakskümmend aastat hiljem, näeb Leppik ometi endagi panust, et tema
kunagine õpilane on maailma suusaeliiti trüginud. Ujumine rajab tugeva vundamendi
kõigi alade harrastamiseks, kinnitab ta. See aitab koguda võhma, arendab
siseorganeid ja vormib sirge rühi.
Kõigest hoolimata jäi Leppikule omal ajal okas südamesse, kui Veerpalu-nimeline
annaabi.ee 
