maailma tippsuusatajate hulka. Uurimistöö annab ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Allikad: raamatud, ajakirjad, ajalehed, internet ja televisioon. Uurimistöö ülesehitus 1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid 4. Ebaõnnestumised 5. Kristina suusatiim 6. Kristina ja ajakirjandus 1. Elulugu ü Sündinud 23.02.1977 Tartus ü Ema Rutt, isa Anatoli ja õde Katrin ü Huvi suusatamise vastu tekkis 2. klassis ü Esimene suusatreener: Herbert Abel ü Eesmärk: olla alati esimene, mitte lihtsalt medaliomanik! ü Lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi ü Abielus Kristjan Thor Vähiga, tütar Victoria Kris 2. Saavutused ü 1. medal Eesti meistrivõistlustelt 13- aastasena
kallale tulnud viirus röövis kogu jõu. Avadistantsil 10 km uisustiilis jäi pronksist puudu kõigest 3,4 sekundit. Oberstdorfi MM-il astus Kristinale ligi tuntud Norra reporter Kjell Erik Kristiansen ja soovitas tal ühendust võtta maailma kõige optimistlikuma suusatreeneri 14 norralase Inge Bråteniga, kes on võimeline Kristinat tippu aitama. (Press 2006: 60) See soovitus andis tõuke Kristina suusatiimi täiendamiseks. 5. KRISTINA SUUSATIIM Oma esimese suusatiimi lõi Kristina pärast hõbe- ja pronksmedalivõitu 1999. aasta maailmameistrivõistlustel. Tiimi mänedzeriks sai hoolderühma juhtinud Kristjan Thor Vähi. (Schwede 2006: 247) 15 Pärast Salt Lake Citys toimunud dopinguskandaali ja ebaõnnestunud maailmameistrivõistlust Oberstdorfis, otsustas Kristina oma suusatiimi täiustada. Varasemalt oli ta väga selle vastu, et keegi, peale perekonna, tema elu ja treeninguid mõjutab. Enne Torino olümpiat otsustas
annaabi.ee 
