Morfoloogia. Eesti keele käänded
Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid:
b. absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus;
c. ütet, nt Võta end kokku, Juku;
d. alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus.
Kindlatel tingimustel vormistab ta:
e. täissihitist, nt Praht visati lõkkesse;
2
f. täissihitise sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasin viis
kilomeetrit.
Lisaks vormistab nimetav:
g. lisandit, nt Küsige seda härra Tammelt;
h. liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid.
Nimetaval käändel puudub tunnus.
Omastav kääne
Omastav on ennekõike noomeni ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav
vormistab:
a. täiendit, nt maja aknad, ussi hammustus, surmanuhtluse pooldaja;
b. lisandit, nt Vanemuise teater, Tamme Jürka;
c
annaabi.ee 
