Eesti keele lauseõpetus 2010/2011
kelle? mille? keda? mida?, vaid küsimustele kui kaua? ja kui palju? ning esinevad lauses
ka sihitute verbide laiendina. Nimetava (või omastava) vaheldumine osastavaga on nagu
sihitise puhulgi võimalik vaid jaatavas lauses, eitavas lauses on sihitisekäändeline määrus
enamasti osastavas, nt Juku suusatas viis kilomeetrit (ühe kilomeetri) / viit kilomeetrit
(ühte kilomeetrit), aga: Juku ei suusatanud viit (ühte) kilomeetritki. Osastavat ei nõua
üksnes mitte .. vaid -- eitus, nt Juku ei suusatanudmitte viis kilomeetrit (ühe kilomeetri),
vaid kolm.
26. Mida on vaja teada määruste õigekeelsusest?
Määrus ehk adverbiaal on verbi laiend, mis pole alus, sihitis ega öeldistäide,
nt Lähenpoodi. Juku rääkis juhtunust emale.
Määrused jagunevad terveks reaks all-liikideks, mis väljendavad mitmesuguseid
tähendusi
Eesti keelele on iseloomulik, et valduses olekut märgib alalütlevas käändes määrus koos
üldises tähenduses olema-verbiga, nt Mul on raamat
annaabi.ee 
