Eesti suusaajalugu
maailmasõja eel esimesi tulemusi andma ning murdmaameeste kõrval hakkasid märku andma
suusahüppajad, kahevõistlejad ja mäesuusatajad. Normaalne areng katkes 1940. aastal alanud
okupatsiooni ning aasta hiljem Eesti pinnale jõudnud sõjategevusega. Sellega lõppes meie
suusaspordi esimene suur periood, mis pakkus rohkem kaotusevalu kui võidurõõmu.
Sõja- ja okupatsiooniaastail (1941 - 1944) Eestimaal suusatamist eriti ei harrastatud. Võõra
võimu esimesel suusatalvele järgnesid sõja-aastad, mil Teine maailmasõda ka Eesti pinnale
jõudis. Okupatsioonivõimude korraldusel tuli suusad ära anda sõjaväevõimude käsutusse.
Vaid pärast suuri läbirääkimisi õnnestus suurematel spordiseltsidel jätta mõned suusapaarid
alles, millega treeniti ja võistlemas käidi. Suhteliselt aktiivne sportlik tegevus käis sõja-
aastatel aga vene tagalas. Sinna jäänud Eesti suusaparemik eesotsas Vello Kaaristoga osales
annaabi.ee 
