LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES
Ta märjalt elama on harjund.
Ta kodugi on jões ja järves,
Või meres, kus on veelgi märjem.
Kui aga pilv viib päiksekiired,
Siis vihmal äkki hakkab kiire.
Ei meeldi enam järv, ei jõgi,
Ta tahab olla lapse põsil.
PÄIKESEKIIR
Päikene, sul naerusuu,
Päikene, sa kiirtepuu,
Valgust saadad metsa, teele,
Kõigil rõõmsaks muudad meele.
Küll on hea, et suvi on-
Hüpata meil huvi on!(lapsed hüppavad)
LUMEST TAAT
Sajab, tuiskab terve öö
Lapsi ootab tähtis töö
Kelgumäelt ja suusarajalt
Kostab kilkeid, naeru kajab
Väiksest lumepallist saab
Peagi uhke lumest taat.
TALV
Õues langeb laia lund,
Juba sajab terve tund
Kõikjal kõrged lumehanged
Lastel näpud külmast kanged
Eemalt kostab naer ja vile
Järvel jää on peegelsile
Kui ei kimbuta just tuisud
Jalga paneme me uisud
Ei hirmuta meid jäine tuul
Kõigil rõõm on talvest suur
LUMEMEMME BEEBI
Lumememme beebi
Sõi külma valget lund
Ta nägu oli naerul
Nii möödus süües tund
Ta hammustas ja limpsis