Uurimistöö: 2011. aastal avaldatud pressifotode analüüs
piirivalvurilt passi tagasi, et sõita Piiterisse (loe: Sankt-Peterburg, linn Venemaal) kajastama Vene
presidendivalimisi. Muidugi olin rõõmus ja õnnelik, et olin ühe oma sihi saavutanud, eks nüüd uued
sihid seatud ja sammud sinnapoole astutud.
Rääkige natukene fotoreportaazist "Suusakuninga tõehetk" millega parima uudisfoto preemia
pälvisite.
AP: Sellest eriti pikka juttu ei ole: nägin kuidas Andrus Veerpalu murdus ja kuna ka minule oli see
üsna raske moment näha suusalegendi pisarates. Siis võtsin positsiooni sellise, et hoian distantsi ja
näitan kuidas meedia legendiga käitub. Ei oleks uskunud kunagi, et saan selle eest peapreemia.
Ausalt mitte.
Milline kohustus teile lasub, olles eelmise aasta parim pressifotograaf?
AP: Kohustus on üsna konkreetne - veelgi paremini teha oma tööd tehes vingemaid fotolugusid mis
ealeski tehtud, selleks teen kõvasti ka eeltööd mis sageli nagu eelpoolmainitud võtab aega. Aga ma
teen seda ja kavatsen edaspidi ka üllatada
annaabi.ee 
