Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja...
peaksid kõik õpetajad järgima, teha kehalise kasvatuse tund õpilastele ja ka õpetajale
endale meeldivaks ja huvitavaks. Väga tähtis oleks tunda õpilasi, nende probleeme ja
põhjusi, nt miks nad ei taha tundides käia või mida nad sooviksid tundides teha, kuid
üht ma tean, keegi ei taha midagi hinde peale teha ning selleks, et saada veerandisse
hinnet ei pea tegema kõike ka aja peale. Nt tean juhtumit, kus õpilasel suuskadel keset
metsa suusaklamber lahti tuli ja ta seda kuidagi kinni enam ei saanud, klassiõde läinud
teda aitama ja saanud õpetajalt pahandada sellepärast, et käis sõpra aitamas. Spordis
pidavat lugema aeg, kuid kuhu jääb teineteise aitamine? Kindlasti ei ole kehalise
kasvatuse tunnis kõige tähtsamaks aeg vaid see, kas õpilasele meeldib, kas ta võtab
tunnist osa või kas tal on seal hea olla. Sellepärast ongi tähtsaim põhimõte tunni
läbiviimisel muuta tund meeldivaks