Suusatamine
Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine.
Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad
keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on,
seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda.
2.1. Ajalugu
Kaasaegse mäesuusatamise hälliks peetakse Norrat. Sondre Nordheimi loodud suusakinnitus lubas
nii pöörata kui ka hüpata, ilma et suusad jalast tuleksid. See võimaldas ka esmakordselt kasutada
selliseid tehnikaid nagu telemark-pööre ja kristiaania pööre.
Mäesuusatehnikat arendasid oluliselt edasi kaks austerlast, peamiselt 19. sajandi lõpus Mathias
Zdarsky ja 20. sajandi esimeses pooles Johannes Schneider. Esimene neist valmistas 1890. aasta
paiku saabast paremini paigal hoidvad terasklambrid ja korraldas 1905. aastal esimese ametliku
annaabi.ee 
