"Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) "Unistaja aknal" (1959) "Rannalageda leib" (1965) "Tuule valgel" (1977) "See kauge hääl" (2000) "Aastad ja päevad" (mälestused). Tallinn, Tänapäev 2006. Tunnustused 1957 Eesti NSV teeneline kirjanik 1971 Eesti NSV rahvakirjanik 1994 Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk 2005 riiklik elutöö preemia Talv Talv on ilus. Vaata tüdrukut, kes sulle vastu tuleb! Veri kargleb põskedes. Rind paisub suusakeppidele tõugates. Pikk kael pakasele alasti. Ripsmeis suur härm. Isegi õnnetu nõndaviisi, et veri kargleb põskedes. Ka õnnetu nõndaviisi, et pikk kael alasti pakasele ja rind paisub suusakeppide tõugetes. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Debora_Vaarandi http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/vaarandi.htm http://nukikad.onepagefree.com/?id=3673&onepagefree=1bgdk48
1.Trepptõusu kasutatakse peamiselt järsul mäeküljel, kui ollakse matkal ning väsinud. Samuti sobib see lastele, kes alles õpivad suusatamist. Keharaskus on mõlema suusa mäepoolsel serval. Suuski tõstetakse rööbiti mäenõlvaga ning nõlvast kaugem käsi toetub kepiga tugevalt lumme. 2.Käärtõus mida järsem on mägi, seda laiem on käärasend. Suusad kanditakse suusa sisekülgedele, kehakalle ettepoole ning suusakeppidele toetudes surutakse kepiteravikud tugevasti kas jalakanna juurde või taha maha. 3.Poolkäärtõusu kasutatakse siis, kui suusad hästi ei pea. Üks suusk liigub enam-vähem otse, teine äärselt. Keppidega tõugatakse vahelduvalt ja järsult. 4.Libisamm-tõusuviis ehk vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis vaid ülesmäge. Libisamm peab muutuma lühemaks ja teravamaks, kehaasend peab rohkem ette vajuma ning kepilöök lumme toimus tugijala kanna juures või tagapool. Laskumisasendid
annaabi.ee 
