GEOLOOGILINE EHITUS
kivimitest(graniit,gneiss,kvartsiit jt ). Need tekkisi 1,6-2,6 miljardit aastat tagasi maakoore kujunemise
kõige vanemal geoloogilisel perioodil aguaegkonnas. Eesti territoorium ning siit ida ja lõuna poole
jäävad alad olid vähemalt vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud,seetõttu kuhjusid siin setted. Piir
maismaa ja üleujutatud ala vahel kulgeb piki Soome lahe põhja ning seega ei ulatu aluskord Eestis
kusagil maapinnale.
Lähimad aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suusaarel ja Suurel
Tütarsaarel(kuuluvad Venemaale). Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval,siis kasvab aluskorra sügavus
põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord. Tallinnas on aluskord 120-130m
sügavusel, võrus aga juba 600 m sügavusel.
Pealiskord
Pealiskorra moodustavad settekivimid,mis kõikjal Eestis katavad tugevasti kurdunud ja murrangutest
läbistatud aluskorra kivimeid. Vanimad paljanduvad settekivimid Eestis on kambriumi ajastu savid ja