Otepää kõrgustik
Suusatajate, sealhulgas ka maailmatasemel tegijate, seas on Otepää künklik
maastik tuntud juba pool sajandit. Sadakond enammeetrit ümbrusega võrreldes kindlustab
Otepääle talvise lumemütsi, mis kestab kauem ja on soodustanud talispordi arengut. Otepää,
nagu teisedki moreenkõrgustikud, kipuvad metsa kasvama tingimused maaharimiseks on
siin rasked ja üha enam pöördub kohalik elu turismi poole.
Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni
Eesti reljeefi ühe suurvormina on Otepää kõrgustik füüsilisgeograafiliselt (maastikuliselt)
omalaadne piirkond. Seda kinnitavad ka kõrgustiku loodust käsitlevad arvukad uurimused.
Otepää kõrgustiku piiri saab füüsilisgeograafilisel kaardil hõlpsasti ja võrdlemisi täpselt
fikseerida. Kõrgustiku looduslik piir jälgib küllaltki hästi 100 meetri samakõrgus- joont.
Üksnes edelas ühendab see samakõrgusjoon Otepää kõrgustikuga ka Karula kuplistiku ning
annaabi.ee 
