Eesti biotoobid
3.4. Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas?
• Paljudes luhtades tehtud maaparandustöid. • Luhtasid on niidetud aastasadu. • Vikatid on asendunud
masinatega. • Luhad on väga produktiivsed, kuni 7 t/ha heina aastas, võrreldav hea kultuurheinamaaga. •
Kaasajal tulenevalt pinnase kandvuse vähesusest ning looduskaitselistest piirangutest niidetakse hilja,
heina kvaliteet vilets.
3.5. Luha niitmisega seotud probleemid. Luht on suurveeg aüleujutatud ala, jõe lammil või
järverannal. Soostunud madalsood või niidud.
• Luht on oma olemuselt poollooduslik kooslus ja ei püsi ilma hoolduseta. • Ilma niitmiseta luht
kulustub, võsastub, mõnda kohta kasvab pilliroog. • Arvestades luhaheina madalat toiteväärtust ning
raskusi selle niitmise, kogumise ja transpordiga, tuleb niitjatele luha hooldamise eest maksta. – madal
toitevääruts, raske niita, koguda, transportida.
4
annaabi.ee 
