Moldorud Lammorud Sälkorud Kuristikorud e. Lõhangorud Kanjonorud Sängorud Koosnevad ainult voolusängist Esineb tasastel aladel Ülekaalus on küljeerosioon Väga looklevad Moldorud Laiad, kausikujulised Jõesäng on orust üksnes väike osa Tasakaal külje- ja põhjaerosiooni vahel Vanade liustike sulamisvee orud Vähese veehulgaga Lammorud Laiad, lameda põhjaga Ujutab suurveede ajal üle jõeäärsed alad Kannab palju setteid Setetest tekib aja jooksul lamm Sälkorud Sügavad, järskude veerudega Suure langu ja kiire vooluga Ülekaalus erosioon Eestis esineb harva Kuristikorud Sügavamad ja järsuveerulisemad Kiire vooluga Eestis on nt. Jägala, Keila, Meeksi oja Kanjonorud Väga järsud, püstiste astmeliste veerudega Eestis nt. Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja
1-rähk muld;2,3-leetunud muld;4-leede muld;5,6-glei muld; 7- madalsoo;8-Siirdesoo ja raba. Taimkate · Metsane,valitsevad okasmetsad:nõmme- ja palumännikud.Esineb veel laane- soostuvaid,salu- ja lodu metsi. · Nõmmed · Niidud · Sood(Hara,Aabla,mahju jt) 7 Vaatamisväärsused Valaste juga Ida-Virumaal, Ontika pankrannikul. Keila juga 8 Tuhala nõiakaev, mis suurveede ajal hakkab ,,keema". Kasutatud materjalid http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg6025k/P-E%20rannik.pdf http://www.estonica.org/et/Loodus/P%C3%B5hja-Eesti_paelavad/ http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Eesti_klint http://www.elvag.edu.ee/failid/EGCD/opik/juku/pinnam/pemadal.html http://arhitektibyroo.ee/jutuwestja/viewtopic.php? t=2151&sid=746f9288349ab3ab44523a69386e24dc http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Eesti_rannikumadalik 9
annaabi.ee 
