1012 amprit. Selle tulemusena juab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng, mille suuruseks on vaid ks miljondik miljondikust kulonist. Et meie planeedi pindala on kllalt suur, lbib Maa atmosfri kokkuvttes umbes 1800-amprine vool, mis toob maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni suuruse positiivse laengu. Maapinnani judnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi silib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjrgus 100 000 kulonit! Phjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse vib koguneda mrkimisvrselt suur elektrilaeng. Sltuvalt pilve suurusest
henditeks. utmine- puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta. radikaal- paardumata elektronidega osakesed. soogaas ehk maagaas- looduslik gaas, ammutatakse merephjast, toodetakse majapidamisgaasi. biogaas- kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. vedelgaas ehk baloongaas- Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel suurusjrgus 1-4% olenevalt nafta kvaliteedist. isomeeria- kui ainetel on sama molekuli koostis ja molekulmass, kuid erinevad omadused. 1.) Milliste omaduste poolest sarnanevad homoloogid ja milliste omaduste poolest homoloogid erinevad ksteisest ? Ssiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogidel ka molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatur. Reeglina vheneb aga homoloogilises reas ssinikuahela pikenedes ainete lahustuvus vees.Erinevus on see, et 5 -15
0.5% mulla mrgkaalust. Bakterid, seened ja vetikad moodustavad mulla mikrofloora. Mullas on palju erinevaid mikroelupaiku. Bakterid Looduslikes muldades on bakterite liigiline mitmekesisus, Organismid Arvukus g-1 Biomass (kg/ha) Bakterid 108-109 107-108 300-3000 300-3000 Seened 105-106 500-5000 Vetikad 103-106 10-300 Algloomad 103-105 5-200 Llijalgsed 30 500-1000 Vihmaussid 350-1000 (2500) Taimejuured 10-50 tonni hinnatuna kasutades molekulaarseid meetodeid, suurusjrgus 6000-10 000 E. coli genoomi; haritavatel maadel 350-1500 genoomi. Kultiveerimisel phinevad meetodid annavad tulemuseks vhem kui 40 genoomi. Mikrobioloogilisest seisukohast vaadatuna koosneb muld vga suurest hulgast mikroelupaikadest. Mulla osakeste suurusel on mikroobikoosluse struktuurile suurem mju, kui keskkonna pH vi orgaanilise aine sisaldusel. Oluline on ka orgaanilise aine kvalitatiivne koostis; kergemini lagundatav orgaaniline aine phjustab .- ja .-proteobakterite
annaabi.ee 
