sademete kui atmosfääri termodünaamika seisukohalt. Ka enamik saasteaineid ei jäta endast piisavalt tugevat ja üheselt tõlgendatavat jälge elektrimagnetkiirgusesse, näiteks toksilised gaasilised mikrolisandid maapinnalähedases õhukihis. Hajunud kiirgus kannab endas palju informatsiooni aerosooli kohta, kuid hajumise pöördülesande lahendamine (hajunud kiirguse järgi hajutaja omaduste määramine) sisaldab endas nii palju määramatusi, et aerosooli suurusjaotuse ja keemilise koostise määramine maapealsetes seirejaamades on endiselt möödapääsmatu. Kaugseire ei asenda taimekoosluste liigilise koosseisu seiret, sest kõrgelt alla vaadates ei ole lootust leida näiteks väikese katvusega rohttaimi, mis võivad olla väga tundlikud teatud inimmõjuritele nagu näiteks leelissaaste Kirde-Eesti rabades. Enamasti saadakse algandmed koosluste määramiseks satelliidiülesvõtte alusel just selle liigilist koosseisu ja kasvutingimusi kohapeal uurides.
Aitab paremini puhverdada keskkonnamuutusest tulenevat mõju. Logaritmimine parandab jaotust. 5. Konkurentsi sümmeetria, selle avaldumine kooslustes Definitsioonid: konkurents on asümmeetriline, kui liigi 1 negatiivne mõju liigile 2 on suurem, kui liigi 2 mõju liigile 1. Konkurents on asümmeetriline, kui liik haarab ajaühikus endale suhteliselt rohkem ressurssi, kui on tema osa üldises biomassis. Avaldumine: intensiivne asümmeetriline konkurents tekitab isendite asümmeetrilise suurusjaotuse. Seetõttu lubab isendite suurusjaotuse uurimine hinnata konkurentsi asümmeetriat ja intensiivsust ka looduslikes süsteemides. Avaldub tavapäraselt näiteks valguskonkurentsi puhul. Näide avaldumisest: taimede suurusjaotumus üheliigilises koosluses iseloomustab liigisisese konkurentsi asümmeetriat. II näide avaldumisest: juur- ja võsukonkurents. Avaldumine ja intensiivsus sõltub lokaalsetest keskkonnatingimustest. Mida viljakam on muld, seda intensiivsem on
annaabi.ee 
