"suurupil" - 1 õppematerjal

Soome lahe rannikumadalik

hiiemäe. (Arold 2005) Need on rannikumadaliku kontekstis kõrgeima absoluutkõrgusega kõrgendikud, mis on tekke poolest kõik lubjakivilavamaa osadena säilinud jäänuksaared (Linkrus 1998). Paekallas on mitmes kohas (nt Suurupis, Tallinna ja Aseri kohal) kahe- või mitmeastmeline. Alumine aste jääb rannikumadalikku ning võib moodustada kuni mõne kilomeetri laiuse liivakiviterrassi. Viimase rannavööndi piirile võib jääda mitme meetri kõrgune astang (nt Suurupil ja Rocca al Mares). Liivakiviterrassil paiknevad paljud asulad, sh suur osa Tallinna linnast. Poolsaarte ja klindi vahele jääva laiema ala moodustab valdavalt liivane meretasandik, mille pinnamoodi iseloomustavad luited ja jõeorud ning vallistikud. (Arold 2005) 1.4. Kliima Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoonile on iseloomulik hiline ja jahe kevad, soe ja pikk sügis ning võrdlemisi väike sademete hulk. Saartel ja poolsaartel on kevade ja sügise