Jahindus
tänapäeval. Aegade muutudes asus väljapoole suunatud suurelise pidukära saatel toimuva
keskaegse jahipidamise asemele üha rohkem meie isade poolt hiljem viljeldav vaikne
jahikultuur. (Stackelberg 2006)
1.1 Jahindus Eestis
Jahiõigus kuulus alates 15. sajandist sisuliselt aadelkonnale, seaduse jõu sai see küll alles
Poola kuninga Zygmunt II Augusti Liivimaale antud privileegiga 1561. aastal ja seda
kinnitati hiljem Rootsi valitsuse seadusega. Suurulukijaht jäi aadlike eesõiguseks ka
järgmistel sajanditel. Väikeulukijahiski polnud talupoegadel enam palju võimalusi. Jäi vaid
õigus küttida röövloomi 1664. aasta jahiseadus kehtestas hundi ja karu tapjale isegi
preemia. On palju tõendeid selle kohta, et neil sajandeil levis salaküttimine ja armu ei antud
ka ,,õilsatele" ulukitele. Kehtivaid seadusi ignoreerisid nii maarahvas kui ka siniverelised.
(Randveer 2004)
20. sajandi algul kehtis 1892
annaabi.ee 
