Tartu linna ajalugu
Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav
trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist.
Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum.
Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille
rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas.
Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg, seepärast nimetati seda ka
Suurturuks. Aastatel 19411944 oli platsi nimeks Adolf Hitler Platz, Nõukogude ajal
Nõukogude väljak. Tartu keskaegne hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18. sajandi
tulekahjudes, seepärast pärineb suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest 18.
sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses klassitsistlikus stiilis. 1944. aastal
purustati enamik lõunakülje hoonetest Teises maailmasõjas, nende asemele ehitati
1950. aastate algul stalinistlikus stiilis majad
annaabi.ee 
