Reisikiri
Sa ole lahke, aga mitte libe.
Need sõbrad, kes on proovi läbi teinud,
seo hinge külge terasvitstega,
kuid ära kätt tee tuimaks, teretades
vasthautud verisulis uljaspäid.
Sa hoidu riiust, ent kui satud sekka,
siis teotse nii, et vastane sust hoiduks.
Kõrv ava kõigile, suu – vähestele,
nõu kuula kõigilt, oma – hoia varuks.
Nii kallilt riides käi, kui kukkur lubab,
kuid alpimata; rikkalt, mitte räigelt,
sest rõivastest võib tihti tunda meest
ning Prantsusmaa suurtsuga härrastel
on selles valituim ja peenim maitse.
Ja ära laenu võta ega anna:
laen tihti ise kaob ja sõbra kaotab
ning võlg teeb tömbiks kokkuhoiu tera.
Eelkõige ole ustav endale,
sest sellest järgneb nagu ööle päev,
et ei või olla teiste vastu võlts.
Head teed – mu õnnistus sind saatku selles!“
Lennuõnnetusest oli möödas juba neli päeva ja algas viies, aga keegi polnud meid veel
leidnud