Klaveri-ja viiulimuusika, kammermuusika Soololaulud, koorimuusika (,,Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" NSV Liidus esitamine keelatud) ja lastelaulud Ballett ,,Kratt" Ooperid ,,Barbara von Tiesenhausen" ja ,,Reigi õpetaja" http://www.youtube.com/watch? v=Y6mq4gBsLvw http://www.youtube.com/watch? v=c1_YB6m8H58 http://www.youtube.com/watch? v=ZYHvo1_awZg&feature=related Jutt linkide ja slaidide juurde · Tubina sümfooniate hulgas kõrgub väljapaistva suurteosena V sümfoonia, milles leidsid kajastust sõjaaegsed traagilised meeleolud ja läbielamused. See valmis 1946.a. ja kujunes kõige enam esitatud Tubina helitööks. Erilise tähelepanu osaliseks sai V sümfoonia ettekanne Balti kontserdil New Yorgis Carnegie Hall'is 12. oktoobril 1952. a. Endel Kalami juhatusel. V sümfoonia oli ka esimene Tubina helitöö, mis kanti pärast sõda ette okupeeritud Eestis 1956.a. (Sergei Prohhorov) ja mis avas tee Tubina loomingulistele kontaktidele kodumaaga
1959.a. Tubin loobus koori juhatamisest ja pühendus loomingule. Paguluses elades valmis suurem osa Tubina loomingust. Sel perioodil loodud teostes saavutas Tubin oma isikupärase väljenduslaadi, ühendades Eesti rahvaviiside intonatsioonid kaasaegsete euroopalike väljendusvahenditega. Tubina vahetult pärast sõda loodud helilooming on küllaltki mitmekülgne ning kaalukas. Nende hulgas kõrgub väljapaistva suurteosena V sümfoonia, milles leidsid kajastust sõjaaegsed traagilised meeleolud ja läbielamused. See valmis 1946.a. ja kujunes kõige enam esitatud Tubina helitööks. Erilise tähelepanu osaliseks sai V sümfoonia ettekanne Balti kontserdil New Yorgis Carnegie Hall'is 12. oktoobril 1952. a. Endel Kalami juhatusel. V sümfoonia oli ka esimene Tubina helitöö, mis kanti pärast sõda ette okupeeritud Eestis 1956.a. ja mis avas tee Tubina loomingulistele kontaktidele kodumaaga. 1950.a
Tema looming on tõsine, murelik ja rahvalik. U 40 aastat on ta kirjutanud luuletsüklit ,,Harala elulood", mis on hauakirjalaadsed portreed konkreetsetest inimestest, kes on maetud Harala kalmistule ja annavad ülevaate eestlaste saatusest 20. sajandil. Avaldanud 1966. aastal proosa debüütkogu "Koputa kollasele aknale", saavutas suurema tähelepanu lühiromaaniga "Irdinimene" (1967). Teos äratas huvi inimese irdumise ehk võõrandumise probleemi tõstatamisega. Ainukese suurteosena, mille kirjutamine jäi 1960. aastatesse, avaldas Mats Traat 1970. aastal romaani "Tants aurukatla ümber". Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani (1914-1957) ja koosneb viiest osast (tantsust). Tegevus toimub alati sügisesel rehepeksupäeval, mis on suuremate sündmuste taustaks (I maailmasõja jõudmine Eestisse, küüditatute tagasipöördumine, kolhooside loomine). Algul oli aurukatla jõudmine eesti külla oluline sündmus, teose lõpus roostetab aurukatel nurgas
annaabi.ee 
