Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias
rihveljas, rõngas aga ülaküljel sile (mitte rihveljas); erinevus nende kahe liigi vahel onka eoste
amüloidsuses - halli kärbseseene eosed on amüloidsed, panter-kärbseseenel mitte;halli
kärbseseenesuure sarnasuse tõttu ohtliku panter-kärbseseenega tuleks hoiduda halli kärbseseene
korjamisest (Hanso jt.2000). Austraalias ei kasva.
1.3.7 Loor- kärbseseen
Harva esineb meil veel loor-kärbseseent (A. strobiliformis(Paulet) Bertilloni), see on suurtelihakate
viljakehadega liik, millel hallikas, kollaka varjundiga kleepiv kübar (kuni 18 (-26) cm),
koguviljakeha paksult ja tihedalt kaetud suurte hallikate või kollakate kleepivate jahukas-vatjate
ebemetega; tupp ja rõngas kergesti lagunevad. Liik on lubjalembene ja kasvab juulist septembrini
12
lehtmetsades ja puisniitudel, eriti laialehiste puude all; värskelt mürgine. Viimased kaks liiki