Eduard Vilde
Vilde viis omandivastase kuritegevuse kausaalsusse majandusliku viletsusega, mida
meie kirjanduses varem polnud tehtud.
Autor pole romaanis kavatsenudki anda külaelust tervikläbilõiget, vaid vaadelda ainult
üht iseloomulikku nähtust- kuritegevust, mis 90-ndail aastail otse vohas. Vilde oli korduvalt
kujutanud külaelu, näidanud nii talunike kodusid kui ka viletsaid vabadikusaunu, kujutanud
jõukaid peremehi ja vargapoisse.
Romaani süzeelises kujunduses süvendavad vastuolu suurtaluniku ja popsi vahel veel
armastussuhted Jaani ja Anni vahel, sest külakodanlasele on vastuvõetamatu, kui vaene
nooruk julgeb tõsta silmi peretütre poole. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 195)
Ajalooline triloogia
Triloogia esimene osa ,,Mahtra sõda" käsitleb üht juhtu talupoegade massilistest
vastuhakkudest Põhja-Eesti mõisates. 1858. aasta aprillis kuulutati välja uus, 1856. aasta
talurahvaseadus
annaabi.ee 
