EESTLASED II MAAILMASÕJAS
nõnda likvideeriti NSVL-i poolt ühepoolselt ka seniste Balti riikide kodakondsused. Enamik
välismaale lahkunud eestlasi seda mõistagi aga ei tunnistanud ning ka Eestisse jäänud
kodanikes tekitas see tõsist protesti.
Kuigi esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal jagati Eestis üpris palju ümber maavalduseid,
ei toimunud siiski suuremat kolhooside asutamislainet. Sügisel moodustati ENSV-s riiklik
maafond, kuhu arvati äralõiked "suurtaludelt" (üle 30 hektari), kirikumaad ja Eestist
lahkunute valdused, kokku üle 750 000 hektari. Maa jaotati 26 000 maatu ja 25 000 vähese
maaga talupoja vahel, kuid üldiselt said nood liialt vähe maad, et võimaldada edukad
talupidamist. Samas ruineeriti ka suur osa suuremates talupidamistest. Maade
ümberajagamise tõttu tekkisid maal ka tõsised pinged, mida kommunistlikud propagandistid
ruttasid nimetama "klassisõjaks kulakute ja kehvikute vahel".
annaabi.ee 
